Nikolai Kozõrev, (1908 –1983), Pulkovo observatooriumi astrofüüsik, ka direktor, rahvusvaheliselt tuntud teadlane, uurides teleskoobiga taevakehade ehitust, tehes rida arvutusi, toetudes relatiivsusteooria, kvantmehaanika seaduspärasustele, jõudis järeldusele, et termotuuma protsessid ei saa olla peamiseks taevakehade energia allikaks. Ta püstitas hüpoteesi, et põhiliseks energia allikaks on aeg, millel peale kulgemise (kestvuse) on aktiivne roll osaleda kõigis universumi protsessides, mis avalduvad läbi ‘põhjus-tagajärg’, tekkimise-hävingu seoste. Aeg on jaotunud ühtlaselt üle maailmakõiksuse, tema mõju jääb varju, aga ta toimib ja tal on omadus teatud süsteemides rohkem või vähem kontsentreeruda. Avaneb täiesti uus teadmine elule, minevikule-tulevikule-olevikule kui ühtsele olemisele…’aja pilvekeste väreluse saatel’.