Kommenteeri

Nikolai Kozõrevi katsetustest, nendega seonduvatest ilmingutest

Nikolai Kozõrev, (1908 –1983), Pulkovo observatooriumi astrofüüsik, ka direktor, rahvusvaheliselt tuntud teadlane, uurides teleskoobiga taevakehade ehitust, tehes rida arvutusi, toetudes relatiivsusteooria, kvantmehaanika seaduspärasustele, jõudis järeldusele, et termotuuma protsessid ei saa olla peamiseks taevakehade energia allikaks. Ta püstitas hüpoteesi, et põhiliseks energia allikaks on aeg, millel peale kulgemise (kestvuse) on aktiivne roll osaleda kõigis universumi protsessides, mis avalduvad läbi ‘põhjus-tagajärg’, tekkimise-hävingu seoste. Aeg on jaotunud ühtlaselt üle maailmakõiksuse, tema mõju jääb varju, aga ta toimib ja tal on omadus teatud süsteemides rohkem või vähem kontsentreeruda. Avaneb täiesti uus teadmine elule, minevikule-tulevikule-olevikule kui ühtsele olemisele…’aja pilvekeste väreluse saatel’.

Aja energia kontsentreerub eeskätt elusates organismides, tähtedes, mõjutab erinevate objektide põhjus-tagajärg vahelisi seoseid, mis algselt näivad absurdsed paljude inimeste arusaamadele.

Aeg on see, mis ühendab maailmakõiksuse üheks tervikuks, olles kõige oleva alguste alguseks. See hüpotees on Nikolai Kozõrevi elutöö, mille üle ta mõtiskles, eksperimenteeris, arvutas üle 40 aasta. Üheks tema järelduseks on et kõigi pöörlevate kehade (näit. taevakehad, aatomid ümber pöörlevate elektronidega, güroskoobid, pöörlevad tantsijad, jms.) juures avaldub märkamatu lisa faktorina aja energia, mis muudab süsteemi liikumise momenti. Ehk lihtsamalt: Kozõrevi ideede iva - uurides taevakehade liikumisi - jõudis järeldusele, et mitte ainult tähtede, aga ka elusloodust ja elusorganismide geneetilisi seoseid mõjutab aja energia vääramatu jõuga. /Aga vahest ka kristallilisi struktuure? R.P./ Aastate jooksul on õpetlane välja töötanud rida andureid, mis võimaldavad füüsikaliste protsesside kaugjälgimist. Õpetlase eluajal Venemaal oldi tema šokeerivalt innovaatiliste (mida paljud arvasid olevat vastuolulised) ideede põhjal tehtud teaduskollektiivide poolt tehtud katsete avaldamisega tagasihoidlikud.

Mõned viited aastate taguses väliskirjanduses ilmunud tema eksperimentide kohta.

Kitaev M. Kozyrev’s controversial theory of the nature of time // Bulletin of the Institute for the Study of the USSR (Munich). – 1960. – Vol. 7, No. 3. – P. 39 - 47.

Kozyrev N.A. Possibility of experimental study of the properties of time //Joint Publications Research Service / Department of Commerce (USA). – 1968. -36 JPRS 45238. – 2 May. – 29 P.

Kozyrev N.A. On the possibility of experimental investigation of the properties of time // Time in Science and Philosophy. – Prague: Academia, 1971. – P. 111 – 132.

Nikolai Kozõrevi uurimistööde areaal, kus avaldub aja aktiivne energo-informatsiooniline faktor on kõikne, üldine meie aeg-ruumis.

Uurimused haaravad laboratoorseid eksperimente, astronoomilisi vaatlusi ja teoreetilisi uurimusi. Erivaldkonna moodustavad bioloogiliste süsteemide sh. ka põllumajanduslike, lainegeneetika alaste, parapsühholoogia valda kuuluvate nähtuste uuringud, millega tegelevad tänapäeval mitmed eri maade teaduskollektiivid. Paljud uurimissuunad on ametkondlikud.

Peale Kozõrevi surma 1983, hakati mõistma tema geniaalsete ideede ja eksperimentide tähtsust. Suurenes publikatsioonide hulk, tehtud eri teadusvaldkondades, milledes ühel või teisel moel avaldub aja energo-informatsioonilise maatriksi pitseri kiretu toimimine erinevates keskkondades ja tingimustes.

Venemaal nende uuringute juhtivateks edasiarendajateks, koolkondade loojateks on akadeemikud, professorid Kaznatšejev, Garjaev , Trofimov, Akimov jt.

Paljud õpetlased, nende seas tuntud vene akadeemikud, Aleksandrov, Lavrentjev, Ambartsumjan, Kaznatšejev, tunnustasid kõrgelt Kozõrevi ideid, eksperimente, intuitsiooni. Tema uurimuste kogumik avaldati aastal 1991 Sankt-Peterburi Ülikooli poolt.

Ajastu tingimustes, mil õpetlane elas ja töötas pärssis tema tegevust ja hüpotees aja juhtivast rollist maailmakõiksuse toimimises pole veel arenenud teooriaks, katsed vajavad täiustamist, intuitsiooni, innovaatilist mõtlemist.

Kozõrevi elu- ja elutöö kohta saab täpsemalt lugeda: http://www.worldsci.org/php/index.php?tab0=Scientists&tab1=Scientists&tab2=Display&id=1948

Reet Priiman, PhD

Lisa kommentaar

Email again: