Mis juhtub meie ajus , kui kogeme täielikku vaikust ja meelerahu? Vaikus on kuldne, ütleb laulusalm...

Aastaid tagasi käivitus Soomes kampaania kutsuda turiste külastama Soomet, et kogeda selle maa looduse vaikivat ilu. Kutset ilustasid loodusfotod pealkirjaga "Silence, Please."

Looduslikke helisid ega viimastele lähedasi muusikahelisid ei loeta mürasaasteks. Me kõik oleme osa loodusest ja vajame tema helisid, rütme. Paljudel juhtudel on aga harjumuslikult mugavam minna mürarikkasse tehnogeensesse maailma, mille ise oleme loonud.  

 Meenutagem, kui tihti olete tunnetanud täieliku vaikuse salapärast võlu?

Mürasaaste on kõikjal meie ümber, me nagu võtaks seda endast mõistetavana, mida sageli ei panegi tähele. Viimaste aastate uuringud aga kinnitavad, et vaikus on aju jaoks palju olulisem, kui võiks arvata. 

Ajakirjas “Brain, Structure and Function” avaldatud uuringus kasutati erinevaid müra allikaid ja vaikust ning jälgiti hiirte ajus toimuvaid protsesse.

Tulemus: kui hiired olid kaks tundi päevas täielikus vaikuses, siis hipokampuses moodustusid uued ajurakud (hipokampus on aju piirkond, mis seotud mälu, emotsioonide ja uute asjadega, näiteks õppimisega). Katsed näitasid, et vaikus soodustab uute loodud rakkude diferentseerumist neuroniteks ja integreeruda hipokampuse ajurakkude süsteemi. Põhimõtteliselt see tähendab, et vaikuses võivad ajurakud reaalselt kasvada. 

Üle saja aasta tagasi kirjutas Herman Melville (USA kirjanik, 1819 – 1891) “All profound things and emotions of things are preceded and attended by silence.” (kaudne tõlge: kõige sügava ja põhjaliku – asjade, emotsioonide kujunemisele aitab kaasa neile eelnev vaikus). 

Mürasaaste mõju võimele keskenduda vaimsele tegevusele on põhjalikult uuritud. Müra võib häirida tööülesannete täitmist tööl ja koolis ning ta võib põhjustada motivatsiooni langust ja vigade arvu tõusu. (Kui kõrvalt kostub müra, vali jutt, muusika, kolin, jms., on peaaegu võimatu keskenduda õppimisele või muule vaimsele tegevusele).
Huvitaval kombel on mitmed uuringud näidanud, et lastel, kes elavad kodudes või õpivad koolides, mis asuvad lennuväljade või lennuliinide, raudteede või maanteede lähedal, on kognitiivsed omadused (näit. lugemine, arvutamine, arusaamine õppeülesannetest) madalamal tasemel, kui ülejäänutel.

 Kõige halva juures on positiivne see, et aju on võimeline teatud aja jooksul taastama oma häiritud, vähenenud kognitiivsed ressursid, kui eemalduda aju kognitiivset tegevust häiriva, ükskõik mis liiki mürasaaste keskkonnast.

Siit järeldub meditatsiooni ja sellega otseselt või kaudselt seonduvate vaimsete tehnikate (mis paljudel juhtudel seotud meelt rahustava, tasakaalustava muusikaga) vajalikkus, õpetada täiskasvanute kõrval ka lastele alates varasest koolieast.  

http://nautil.us/issue/16/nothingness/this-is-your-brain-on-silence

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1860846/

http://www.apa.org/monitor/2011/07-08/silence.aspx