Päikesesel toimuvate protsesside mõju Maale “sees ja väljas”; magnetportaalide taasavastamisest, ley joontest jt. seonduvatest nähtustest kali yuga lõpuaastatel

 

2. veebruaril kell 11.00 - 14.00

See on Reet Priimani loengutsükli teine loeng sarjast "Maa, Päikese, Päikesüsteemi ja kosmiliste mõjudega seonduvatest ilmingutest, mida kaasaegne teadus on kinnitanud"

Moto:

Teadvus on meie maailma mõtestaja number üks, mille pidevaks arenguks on vaja innovaatilisi teadmisi nii teaduse kui teistelt inimtegevuste aladelt

1. Maa siseehitusest ja seal toimuvatest kummalistest protsessidest sõnas, pildis. Ootamatud tektoonilised muutused teatud piirkondades aastal 2019.

1a. Varjatud seismiline sümfoonia kui maavärinate tekke signaal või kuidas? Püüded seda küsimust arendada infotehnoloogia baasil ja vahetud katsed looduslikus keskkonnas.

1b. Tektooniliste plaatide nihkumine. Turbulentsed keerised Maa tuumas. Pooluste nihkumine, ajalooline ülevaade. Mis “juhib” plaaditektoonikat? Nimetame mõned arvatavatest põhjustest.

2. Päikesekesksed “saladused”. NASA finantseerimisel tehtud uuringud, magnetportaalide (Ley jooned iidse teaduse järgi) taasavastamine. Iidne teadmine Ley joonte olemasolust, nende mõjust planeet Maale. NASA filmiklipid. Ionosfääri uuringud, mõjud lähimöödanikus.

2a. Kuidas iidsed tsivilisatsioonid teadsid Ley joonte olemasolust, ajastute (Vedade järgi Yugad) vaheldumisest? Avaldan arvamusi, toetudes kaasaja hüpoteesidele teadusuuringute vallast.

3. Voyager 1 ja 2 vaatluste tulemused Päikesesüsteemi “tagusest” ruumist, arvamuslikud järeldused. Jooniseid Päikese süsteemi “taguse” ruumi “värelustest”.

3a. Ka nn. saladuslikest objektidest, millel on nii gaasipilvede kui ka tähtede omadused, nad tiirlevad Linnutee keskse Musta augu ümber. Milline võiks olla nende mõju kosmilisele ruumile, mille ümber ka Päikesesüsteem tiirleb? Kui palju teame nii ruumist kui osakestest?

4. Viimaste miljonite aastate jooksul on CO2 kogus, temperatuuri ja merevee taseme kõikumised mõjutanud biosfääri ja selle asukaid suurel määral, mis on mitmete (peamiselt kosmiliste) tegurite koosmõju (skeemid).

4a. Kaasajal on sinna lisandunud intensiivistuv inimtegevuse nn. tehnoloogiline faktor. Paljude näidete kõrval üheks viimastest võiks pidada probleemset Starlink’i alustatud tegevust lasta lähiaastatel Maa orbiidile 12 000 või enam satelliiti, Üleilmse Interneti “sidekanali” tarvis. (Space Weather foto)

Osalustasu 10€,

Vajalik eelnev registreerumine.