Valikute tegemine toimub läbi emotsionaalse tunnetuse, kuid realiseerimiseks võetakse appi ratsionaalne, loogiline tunnetus.

Neurobioloogilised uuringud näitavad, et emotsionaalset ja ratsionaalset ei saa vastandlikult eristada. Need kaks kvaliteeti ei vastandu, vaid täiendavad teineteist luues pinnase, mis inimteadvuse avardumisele toitu annab.

Oleme harjunud, et traditsiooniliselt iga hinnangu kriteeriumiks on mitmed testimised, enamalt jaolt läbi konkreetse ratsionaalse-loogilise informatsiooni. Tundlikul inimesel tekib hirmutunne, et ta ei suuda vastu pidada testidele, konkurentsidele jms., hirm varjutab, pidurdab loovust, intuitsiooni ning seetõttu paljude andekate inimeste võimed ei leia ühiskonnas rakendust. (Juba lasteaias toimub laste mitmete erinevate võimete nn. testimine… aga kõik lapsed ei arene ühtemoodi…lapsed pole robotid).

Loogiline, abstraktne ja emotsionaalne, tunnetuslik informatsioon on inimtegevuse “kaks poolust.” Teadus on kogum meetodeid loogiliste, abstraktsete järelduste tegemiseks tuginedes kiretutele katsetele ja mõõtmistele. Kuid reeglina teadusavastused ise ka saavad teostuda ja areneda läbi emotsioonide, intuitsiooni. Läbielamine, nägemine, läbimängimine aitab talletuda informatsioonil (millist indiviidi aju omaks võtab) sügavale mällu ja tekitada seal püsivaid hoiakuid. Mida aju omaks ei võta, see reeglina kustub mälust.

Paljud uurijad tõdevad, et teadvustatud (ka alateadvustatud) emotsioonidel on kõikne, ürgne, mingit üldist väärtushinnangut tekitav alge. Emotsioonid on kujunenud evolutsiooni protsessis miljonite aastate jooksul. Uuemad teadusuuringud tõendavad, et mikromaailm, (ka mõte, uskumus, teadmised) saavad mõjutada makromaailma. Emotsioonid suunavad paljus meie tegevusi. Loengus nendest uuringutest koos viidetega pikemalt.

Vaatleme veel:

Emotsioonid, süda ja aju. Rahvusvaheliselt tunnustatud HeartMath Instituudi teadusuuringute lühiülevaade.

Erinevaid emotsioonide liike, teadvustatud, teadvustamata (alateadvuslikke): valu, nälg, külm, rõõm, mure, nn. “kõhutunne” intuitiivne tunnetus, jne, jne...

Empaatia haare luua harmooniat ja kooskõla, kas see omadus on kõigil, on ta õpitav?  

Suhtlemise mõju emotsioonidele ja enesehinnangule.  Emotsioonide taustal toimivad positiivsed, negatiivsed tundeimpulsid, hetketõdemused. Kollektiivne tegevus, altruism, kõige elava ühtsuse tunnetus on inimkonna fundamentaalsed omadused (paljudel varjatud kujul), toetuvad emotsionaalsele pinnale.

Emotsioonide, tunnetuse haiguslikud seisundid (autism, luulud, hallutsinatsioonid,jt.).

Emotsioonid, tunnetus - filosoofilisest, ajaloolisest, kultuurilisest, füüsikalisest, biokeemilisest, kvantfüüsikalisest, folkloori, New Age seisukohtadest).

Peegelneuronid.

Limbiline närvisüsteem.

Emotsioonide nn. kehakaardid.

Emotsioonid ja tunnetus või vice- versa?

Kas taimedel, loomadel, putukatel mikroorganismidel on emotsioonid?

Kirjandus tunnetuse, emotsioonide, tundlikkuse, aju ja keha toimimise mitmeaspektilistest uuringutest (selekteerisin ligikaudu teemade järgi).

Tunnetusteadus. Emotsioonide mitmekülgne taust – keskkond, pärilikkus, teadmised, motivatsioonid, hoiakud, uskumused jt.

Frijda, N. (1986) The Emotions, Cambridge: Cambridge University Press.

LeDoux, J. (1998) The Emotional Brain: The Mysterious Underpinnings of Emotional Life, New York: Simon and Schuster.

Oatley, K., & Jenkins, J.M. (1998) Understanding emotions. Blackwell, Oxford.

Prinz, J. (2004) Gut Reactions: a Perceptual Theory of Emotion, Oxford: OUP.

Solomon, R. (ed.) (2003) What is an Emotion? Classic and Contemporary Readings, Oxford/New York: Oxford University Press. Bodily maps of emotions.

Lauri Nummenmaa a, b, c ,1, Enrico Glereana, Riitta Harib,1, and Jari K. Hietanend 

Department of Biomedical Engineering and Computational Science and bBrain Research Unit, O. V. Lounasmaa Laboratory, School of Science, Aalto University, FI-00076, Espoo, Finland; cTurku PET Centre, University of Turku, FI-20521, Turku, Finland; and dHuman Information Processing Laboratory, School of Social Sciences and Humanities, University of Tampere, FI-33014, Tampere, Finland, 2013. (PDF)

Põgusalt emotsioonde liikidest, miks neid liigitada?

Ekman, P. (1992) “An Argument for Basic Emotions”. In: Stein, N. L., and Oatley, K. Eds. Basic Emotions, 169‐200. Hove, UK: Lawrence Erlbaum.

Rizzolatti, G. & Craighero, L. (2004) “The Mirror‐Neuron System”, Annual Review of Neuroscience, 27: 169‐192.

Gross, L. (ed.) (2007) Handbook of Emotional Regulation NY: Guilford Press.

Kagan, J. (2007) What is Emotion? History, Measures, and Meanings, New Haven, CT: Yale University Press.

Nesse, R.W. (2009), “Evolution, emotions and emotional disorders”, American Psychologist, 64(2): 129‐139

Parrott, W. (2001) Emotions in Social Psychology, Psychology Press, Philadelphia.

Kas ka loomadel, taimedel on tunnetus, emotsioonid?

Bekoff M., Allen C., Burghardt G.M. (eds) (2002) The Cognitive Animal: Empirical and Theoretical Perspectives on Animal Cognition, Cambridge, Mass.: MIT Press.

 Calvo Garzón, P. (2007) “The quest for cognition in plant neurobiology”, Plant Signal Behav, 2:208‐211.

Calvo Garzón P., Gomila T. (eds.) (2008) Handbook of Cognitive Science: An Embodied Approach, UK: Elsevier.

Coplan, A. & Goldie, P. (eds.) (2011) Empathy: Philosophical and Psychological Perspectives, NY: Oxford University Press.

Evans, D. (2001) Emotions: The Science of Sentiment, Oxford: Oxford University Press.

Gigerenzer, G. (2007) Gut Feelings: The Intelligence of the Unconscious, NY: Viking.

Shaviro, S. (2011) Cognition and Decision in Non‐Human Biological Organisms, USA:
Open Humanities Press.

Emotsioonide neuroantropoloogiline aspekt

Davies, J. & Spencer, D. (2015) Emotions in the Field. The Psychology and Anthropology of Fieldwork Experience, USA: Santford University Presss.

Decety, J., & Lamm, C. (2006) “Human empathy through the lens of social Neuroscience”, The Scientific World Journal, 6: 1146–1163.

Dixon, T. (2003) From Passions to Emotions: The Creation of a Secular Psychological Category, Cambridge: Cambridge University Press.

Joyce, R. (2006) The Evolution of Morality, Cambridge, MA: MIT Press.

Lövheim, H. (2012) “A new three‐dimensional model for emotions and monoamine  Neurotransmitters”, Medical Hypotheses, 78: 341–348.

Llinás, R.R. (2001). I of the Vortex. From neurons to Self. Cambridge, MA: MIT Press.

Ramachandran, V.S., (2004) A Brief Tour of Human Consciousness, Pi Press, Pearson Education, New York.

Ratcliffe, M. (2008) Feelings of being: Phenomenology, psychiatry and the sense ofreality. Oxford: Oxford University Press.

Emotsioonide filosoofiast
Colombetti, G. (2014) The feeling body: Affective science meets the enactive mind. Cambridge, MA: MIT Press.

Deonna, J.A. & Teroni, F. (2012) The emotions: A philosophical introduction, NY: Routledge.

Evans, D. & Cruse, P. (eds.) (2004) Evolution, Rationality, and Emotion, Oxford: OUP.

Goldie, P. (ed.) (2010) The Oxford Handbook of Philosophy of Emotion, Oxford: Clarendon Press.

Hume, David, „Dissertation on the Passions“, in The Philosophical Works of David Hume, vol. 4, Edinburgh, 1828

Nussbaum, N. (2006) Hiding from Humanity: Disgust, Shame and the Law, Princeton: Princeton University Press.

Nussbaum, M. (2013) Political Emotions: Why Love Matters for Justice, Cambridge, MA: Belknap Press of Harvard University Press.

Thagard, P. (2006) Hot Thought: Mechanisms and Applications of Emotional Cognition, Cambridge, MA: MIT Press.

Tehnogeense nüüdisaja emotsioonidest

Hudlicka, E. (2011) “Guidelines for Designing Computational Models of Emotions”, International Journal of Synthetic Emotions, 2(1), 26‐78.

Minsky, M. (2007) The emotion machine: Commonsense thinking, artificial intelligence, and the future of the human mind. USA: Simon & Schuster.

Vallverdú, J., Casacuberta, D., Nishida, T., Ohmoto, O., Moran, S. and Lázare, S. (2013) “From Computational Emotional Models to HRI”, International Journal of Robotics Applications and Technologies 1(2): 11‐25.