Magneesium (Hilja Ader)

Magneesium on organismi jaoks ülioluline mikroelement.

Magneesium toetab kehas erinevaid ainevahetuse protsesse. Ka närvisüsteemi ja musklite jaoks on magneesium asendamatu. Ta vähendab stressihormoonide reaalset eritumist. Magneesiumit nimetatakse ka „seesmise rahu sooolaks“. Inimestel, kkellel on seda eluks olulist mineraali liiga vähe, ei jätku ka piisavalt sisemist rahu.

Meie keha ei suuda magneesiumi toota. Seega on oluline seda iga päev toiduga saada.  Sõltuvalt kehalisest või füüsilisest koormusest vajab inimene päevas magneesiumi 300 kuni 2350 mg. Viimane märgitud kogus ravib haigusi.

Magneesiumi röövliteks võivad osutuda stress, kurnav sport, mille käigus palju higistatakse, kõhulahtisus, antibiootikumid, valge jahu, suhkur ja liigne kohvi või alkoholi tarbimine. Neerude talitlushäired, krooniline soolepõletik või halvasti reguleeritud suhkrutõbi võivad magneesiumi omastamist raskendada.

Magneesiumi omastamist kehas mõjutavad ka rasestumisvastased ained. Naistel võib menopausi ajal magneesiumi puudus põhjustada vee liigset kogunemist.

Magneesiumi vaeguse sümtomid.

Magneesiumivaegus kutsub esile sääremarja krambid, lihaste krambid, lihaste värinad. Esineb unetus, ärrituvus, peavalud, keskendumishäired, väsimus või üleüldine nõrkus, rahutus, „pingul närvid“, korrapäratu pulss. Esineb surin kätes ja jalgades, südamerütmi häired ning hammaste krigistamine. Arvatakse, et magneesiumi puudus võib põhjustada depressiivseid seisundeid ja skisofreenilisi psühhoose. Uuringud näitavad, et magneesiumi puuduse korral on kaebused nagu kõrvakohin ja migreen sagedasemad. Kui keha kannatab pikemat aega magneesiumipuuduse all, on immuunsüsteem kadunud. Inimesed on haigustele vastsuvõtlikud.

Magneesiumi toime.

Magneesium takistab neeru- ja sapipõiekivide teket, alandab vererõhku, kõrvaldab eesnäärme funktsionaalseid häireid, tugevdab keha rakke ja hoiab neid korras. Kaitseb vähi eest, ravib suhkruhaigust. Ülivajaliku mineraalina vajalik hormoonide normaalseks tegevuseks. Suuremas koguses manustamisel alandab vererõhku. Magneesiumsulfaat puhastab nahka ja lümfisüsteemi, hoides ära lümfide turse või koguni kasvaja. Väga soodsa kaitsena toimib magneesiumsulfaadi ja vitamiini B17 koostöö. Magneesiumsulfaat soodustab vereringet. Magneesiumkloriid hävitab veres vaenulikud bakterid, see toimib närve rahustavalt, vähendab väsimust, väldib krampe ja käte värisemist. Ensüümid omakorda on 150 000 biokeemilise protsessi katalüsaatorid.  Ravib langetõbe. Magneesium koos vitamiiniga B6 loob tõhusa kaitse südamehaiguste vastu. Magneesium tagab normaalse südame rütmi – seega hoiab ära südame infarkti.

Toitumisel on kasulik valida magneesiumirikkad  toiduained. Tumerohelised köögiviljad (brokkoli), nisukliid, nisuidud, kaerahelbed, pähklid, kalad, pärm, meresool, adru, seesami seemned, herned, oad, läätsed, kapsas, datlid, rosin, mineraalvesi, rafineerimata täisterariis, täisteraleib.

Kaasajal saame toidust magneesiumi vaid 200 mg päevas, see kaob toidust ka keetmisel. Kolmandik magneesiumist ja kaaliumist kaob  sügavkülmutatud toodete ülessulatamisel. Kevadist magneesiumivaegust leevendab võilillelehtede segamine salatisse.