Teadvuse osa haiguste ja tervislike seisundite tekkeprotsessis

Küllalt tihti oleme kuulnud või kogenud, et kui klassikaline meditsiin on tõstnud inimese tervislike seisundite suhtes käed ja andnud alla, pöörduvad inimesed alternatiivsete ravivõtete poole ning harvad pole juhtumid, mil nn. alternatiivne tervendamine on päädinud eduga. Kas tegu on olnud juhustega või asjaolude soodsa kokkulangemisega või on selle taga midagi enamat? Võibolla on aeg teha pööre paradigmas ning mitte vaadata klassikalise ning alternatiivse meditsiinikäsitluse vastandumist vaid püüda neis mõlemis näha ühisosa ning sellele enam keskenduda?

Tihtipeale tõdeb ka klassikaline meditsiin, et tervislike seisundite muutumises mängib olulist rolli nn. patsiendi meeleline seisund ehk “positiivne mõtlemine”. Positiivset suhtumist seletatakse tavapäraselt vaid kuni organismi biokeemilise tasandini, kuid tegelikkuses läheb see veelgi sügavamale. Kui sügavale siis? Küllap see on väga keeruline, et meile rohkem selgitust ei püüta anda?

Tegelikkuses on kõik palju lihtsam kui meile näib, näidatakse või lastakse näha.

Ülevaatlikus loengus käsitleme lähemalt järgmist teemaderingi:

  • Mis on teadvus tänapäevases teaduslikus ja igapäevases käsitluses.
  • Millistest osadest koosneb teadvus.
  • Teadvuse erinevate osade rollist inimese igapäevases toimimises.
  •  Kus asub teadvus?
  •  Meie kehas toimivad protsessid – kas juhuslike biokeemiliste sündmuste jada või kvantmehaanilised fenomenid.
  •  Mis on epigeneetika?
  •  Mis on kvantfüüsikal pistmist meie tervislike seisundite kujundamisega.
  •  Mis on kvantreaalsus.

Lektor Arvo Soomets DVM on hariduselt veterinaarmeedik. Töötanud on ta biotehnoloogia laboris teadurina ning pikki aastaid rahvusvaheliste ravimikontsernide (Leo Pharma, Intervet (Akzo Nobel)) esindajana Balti riikides.

Viimastel aastatel on ta vabakutselisena pühendunud alternatiivmeditsiini, tervendamistehnikate ja kvantteaduse uurimisele.