Improviseeritud visualiseeriva keskendumise hetked

Reeda inspiratiivne koosting – Näide (demo), mida kõik, kel sisemine vajadus, saavad kohandada oma uskumuste, vajaduste, soovide jne. järgi.

Esimeses faasis istume sirgelt, kuid mitte pingestatult, keskendume iseendale, lõdvestudes, hingates aeglaselt sügavalt ja hajutades aegamisi tähelepanu emotsioonidest, välistest mõjuritest, kõigest, väljaarvatud oma hingamine.*

Keskendume ikka rohkem ja rohkem iseendale, mõtleme hingamisele, oleme teadlikud oma hingamisest.

*Tavaliselt hingamine toimub automaatselt, organism ise hoolitseb hingamise eest, me ei mõtle sellele, vaid kõikidele muudele toimingutele, mis meile tähtsamad, millest oleme huvitatud.

Teises faasis muudame hingetõmbed aeglasemaks ja sügavamaks, tunnetame oma keha väljast ja seest, kujustame sissehingatava õhu kulgu trahheast kopsu, õhu jaotumist kopsu alveoolidesse…

Kujustamist kergem alustada keha välistest osadest, eriti kätest, kuna käte tundlikus on väga suur. Alustada võiks näiteks küünte tunnetamisest: tunnetame ruumi küünte vahel, siis sõrmede vahel, sõrmi tervikuna… tunnetame sõrmede soojust, randmeid, küünarnukke, jne… tunnetame kogu keha, eriti neid kohti, mis valulikud…

Järgmiseks kujustame keha siseorganite ja süsteemide funktsioneerimist kõikvõimalikes variatsioonides. Igaüks vastavalt oma kujutlusvõimele.

Harjume tunnetama nn. ruumi oma keha sees, ‘kaeme’ vere liikumist, rakkude koostööd, neuronite, sihitut ärritunud rahmeldust, aga ka neuronite korreleerumist kindlatesse rütmidesse, südame lööke, naha rakkude sisemist tundlikkust kui veri kapillaarides voolab, jms…. kes mida kujustab -  igaüks omamoodi.

Ja oh imet, käed, õlad, näo, kaela, selja, puusa lihased, lõdvestuvad, kehast haihtub pinge ja kangus, tihti ka valulikkus.

Igaüks saab inspireerida ka hingamise protseduuri kujukamaks, nähes näiteks ‘vaimusilmas’ kopsude asemel õhupalle, täis värsket õhku, ja pumbad suruvad pallidest värske õhu alveoolidest verre ja sealt rakkudesse. See surve avab samaaegselt teise pumpade süsteemi, et rakkude poolt tarvitatud CO2 rikas õhk väljutada. Võib kujustada mida iganes … kopsude asemel võib näha lausa

pulseerivaid õhupalle, millede värv väreleb sinakast kollakani. Naudime sisse- ja väljahingamise ajal kujutlevate värvide värelust…

Kolmandas faasis veelgi aeglustame hingamist, nii et 3 –4 sekundi jooksul hingame sisse, hoiame hinge kinni paar sekundit ja hingame välja 4-5 sekundi jooksul. Hingame mõned korrad rahulikus tempos, lugemata sekundeid ja kordame rütmilist hingamist 4-6 korda.

Visualiseeriva keskendumise käigus tunnetame, kuidas keha lõdvestub, mõtted, probleemid kaovad (väljaarvatud hingamise tunnetus), keskendujale nagu terenduks kerge, kiretu vaatleja tunne kuskilt kaugemalt ruumist, mis jälgib keha ja meele rahulikku sulandumist ümbrusega. Mingi sõnul seletamatu olek käivitab keha ja meele funktsioonide eneseregulatsiooni võime tasakaalustamise ja tugevnemise.

Neljandas faasis oleme keskendunud oma kehale, hingamine rahulik ja on aeg mõtete vaatlemiseks. Keha tunnetamiselt suundume mõtete manu. Jälgime omi mõtteid. Mis teeb muret? Mille üle oleme rõõmsad? Mis meid hetkel painab? Kas mõni mõte keerleb ja keerleb peas ega anna rahu, ei lase kontsentreeruda? Kiretult laseme mõtetel joosta siia-sinna, lihtsalt jälgime nende kulgu kui vaatleja, midagi püüdes eitada, jaatada, muuta.

Viiendas faasis pöörame mõtte teisale. Mida mõtleks keegi teine inimene, kui jälgiks meie peas keerlevaid mõtteid? Kujutleme end teise inimese seisukohalt vaadatuna. Otsime teise inimese seisukohast lähtudes meid painavatele küsimustele vastuseid. Olgu need mistahes probleemid: tervis, hirmud, suhted, laiskus, ärevus, kadedus, majanduslik seisukord jms… Sellise kujutletavas pseudoreaalsuses ühe Mina asemel on kaks. Mina – kiretu vaatleja ja seesama Mina -  teine isik, kes esitab kujutluspiltidena omad arvamused ja seisukohad, nõuanded, palub neid meeles pidada ja kaaluda võimalusi nende rakendamiseks…

Niisugune nn. kahestunud kujutluslik sisemine dialoog visualiseeriva keskenduse lõppfaasis on andnud mulle nii mõndagi uudset ja huvitavat elamust, käitumismalli, ideid pikal käänulisel eluteel.

PS: Algidee närvisüsteemi tugevdamise ja tasakaalustamise vajalikkusest sain eelmise sajandi 70-ndate aastate lõpus Dr. Herbert Bensoni raamatut lugedes. Proovisin toona mitmeid väljapakutud viise ja lõpuks jäin kuni praeguseni peatuma oma nn. modifitseeritud viisil, mida ülal kirjeldasin. Praeguseks on paljud uuringud kinnitanud kujustamise positiivset toimet organismile, mida mainisin koos viidetega eelmises kirjutises.

Tahaks südamest toetada matemaatikaõpetajat Marianni, Heliseva Sõnumi huvikonna aktivisti, mõtteid, arvamusi, kes oma paljude kirjadega mulle inspireeriski seda isiklikku  visualiseeriva keskendumise hetki kirjutama.

Valgust ja Armastust – Reet

10.02.2015