GMO-d – kas planeedi elu edendaja või pidurdaja?

GMO-d – kas planeedi elu edendaja või pidurdaja? Õiget vastust pole ca 20 aasta jooksul saadud

Eri organismide desoksüribonukleiinhappe (DNA) muutmisega saab luua kultuure, milliseid looduses ei teki.  Selliste organismide loomisel on tehnoloogiliselt manipuleeritud DNA kui päriliku informatsiooni kandja transpordiga kas taimelt, loomalt, viiruselt, bakterilt ühest süsteemist teise, mis pole suguluses üksteisega.

Kuid geenimuundatud organismide (GMO) käitumist ökosüsteemis pole praeguste teadmiste juures võimalik ette näha. Kui kaugele võib inimene minna geenidega manipuleerimisel, pole täpselt teada, sest geenimuundatud (GM) kultuuride võimalik mõju on arvatust keerulisem. GMO-toodete ajalugu on ca paarkümmend aastat, puuduvad pikaajalised uuringud geenimuundatud kultuuride osas keskkonnale, inimeste, loomade tervisele, loomasöödale.
„Genoom ei ole staatiline keskkond, kuid nüüd teab iga asjatundja, et sisestatud geene võidakse muundada erineval moel ja see võib juhtuda põlvkondi hiljem.” (California ülikooli rakubioloog David Williams). Tema sõnul kaitseb taimede molekulaarbioloogia oma huve, saades uuringuteks raha geenimuundatud seemneid müüvatelt firmadelt. Uuringud on kallid ja nende teostus on jõukohane rikastele firmadele.

Kuid vaatamata teadmatusele, kuidas võivad mõjutada need sünteesitud organismid mõjutada elu ja inimeste tervist planeedil, on GMOd hakanud maailmas levima kui seened peale vihma.

Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarthy tõestasid juba 1944 a.  DNA osa päriliku informatsiooni kandjana. James Watson ja Francis Crick avastasid DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise – edastamise võimaluse 1953. a.
Esimene GM- bakter nägi ilmavalgust 1971 a. USA-s, esimesed GM taimed loodi Belgias ja  Missouris 1983. a.
Juba 1975. a. Asilomari teaduskonverentsil arutati GMO sünteesiga  seonduvaid ohutuse probleeme.  Üks peamisi konverentsi tõdemusi: DNA rekombinatsiooni uuringutega peab kaasnema ohutuse kinnitus.
1978. a. firma Genetech, esimesena kasutades GM tehnoloogiat lõi kolibakteri, mis tootis insuliini. Bakterid on suutelised looma mitte ainult insuliini, aga ka inimese kasvuhormooni, interferooni jne.

1980 a. nentisid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesmaad, et biotehnoloogia ja GMO võivad edendada planeedi majandust ohutusrežiimi olemasolu korral. Riigi finantseeritud institutsioonid ja mõned taimede uurimise erafirmad kehtestasid vastavad reeglid.

GMO-de loomine on kulukas. GM kultuuride loomise eesotsas on rahvusvahelised suurfirmad. (Kuidas saab uskuda ohutusrežiimi kindlust, kui uuringud sel alal on pajuski hüpoteeside tasemel ja paljuski kaitsevad firmade huve? R.P.)

1993. a. tuli müügile GM Flavr Savr kaua värskena säiliv tomat. Järgnesid  sojauba, raps, mais, puuvill…

1996. a. Wilmuti jt. Edinburghi Ülikooli teadlaste loodud lammas Dolly oli esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud looma keharaku tuuma baasil.

GM kala USA-s, 2003.
GM kartul EL-is, 2010.
Rahvusvaheline GMO-de kasutuselevõttu edendava agentuuri International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) andmetel oli GM kultuure 2009. aasta seisuga külvatud 134 miljonile hektarile, millest ca 50% USA-s. Geenimuundatud toidutaimi kasvatatakse üha enam – praegu moodustavad need juba peaaegu kaks protsenti kogu maailma põllumaast. USAs on 85 protsenti maisist muudetud geenidega. (Euroopas ei kasutata GM maisi inimtoiduks, küll aga loomasöödaks).

Suurimateks GMO-de kasvatajateks on ka Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina, Paraguay, Euroopas Hispaania (mais). ISAAA andmetel kasvatatakse GM kultuure 25 riigis. Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja, mais, puuvill, raps ning mõningal määral ka tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatšokk, lutsern, melon, papaia.
Praegu kasutusel olevaid GM kultuure tootjate selgituste järgi on vastava  biotehnoloogia kasutamine muutnud kas putukakindlamaks, viirusekindlamaks või herbitsiidikindlamaks, lamandumus- ja külmakindlamaks, saagirikkamaks, säilitamiskindlamaks, jne…
Firmad, nendega seotud instantsid, kes loovad GM organisme, kiidavad oma toodangut, kui hea ja vajalik  see on inimkonnale, leevendamaks Kolmanda Maailma näljahäda.

Põhiliselt otsustatakse GM toidu ohutuse üle nende võimalike allergiliste omaduste, mürgisuse, toiteomaduste ja soovimatute kõrvalmõjude järgi.  Nenditakse, et GM toit on vitamiinide ja mikroelementide rikkam, puhtam, toitvam. GMO tehnoloogia pooldajad väidavad, et geenitehnoloogiline põllumajandus on mahe, osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, mis teostatakse teadmiste rakendamiste arvel. Väidetakse, et põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud.
(Kas kõik ikka on nii, refereerime seda toetudes paljudele uurimustele kirjutise edasistes lõikudes).
Mõned näited.  Transgeenses, st. GM kartulis, millest valmistakse kartulikrõpse,  on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. GM-kitse piim sisaldab antikehi kasvajate vastu, GM-sead toodavad inimese hemoglobiini.
Geenitehnoloogial nähakse suurt tulevikku meditsiinis ning põllumajanduses.
Kuid siin kerkib esile vastuolulisus: valdkond on vähe uuritud.

Euroopa Komisjon on rahastanud 130 uuringut, mida teeb 500 sõltumatut töörühma, ükski neist pole riske leidnud.
Nõnda on GM viljade kasvatamine ja söömine siiani maitseküsimus, arvavad mitmete uuringute autorid. Kui tõsiselt saab seda väidet võtta, ei saa praeguste teadmiste juures tõestada.
Pole võimalik tõestada, et GM taimed või GM lehma piim on ohutu. Ei ole ka võimalik kindlaks teha, kas ei avaldu mingi ohtlik toime näiteks teises või kolmandas põlves. GMOd  võivad ka minna inimese kontrolli alt liigse resistentsuse tõttu välja, hävitada ökosüsteeme.

Osa uurijaid on seisukohal, et mutatsioonide kunstlik esilekutsumine hõlmab suuremaid geenide portse, GM tehnoloogia tegeleb üksikute geenidega. Kui geenide sisestamiseks kasutatakse viiruste DNA-d, siis ei pruugi see veel ohtlik olla: viirused on miljonite aastate vältel oma geene sokutanud nii inimese söögitaimedesse kui ka tema genoomi. Meie genoom kubiseb eri viirustelt ja liikidelt pärit geenidest.
Kuidas ka mõned ülaltoodud positiivsed märksõnad GMOde kohta ei inspireeriks nende laialdast kasutamist, on reaalne olukord pigem vastupidine.
GMOde kohta põhjalikke teadusuuringuid on vähe, nad on lühiajalised, mitte põhjalikud ning ohutuskatsete teostajateks on peamiselt GMO tootvad firmad ja/või nendega seonduvad instantsid ise. Muidugi, et ajapikku arenevad nii geenitehnoloogia kui biotehnoloogia ja tekib võimalus teostada täpsemaid uurimisi, aga kas need uuringud on objektiivsed või seonduvad suurfirmade ja riikide äriliste huvidega?

Suurimaks monopoolseks ettevõtteks on rahvusvaheline spetsialiseerunud agrokeemia-biotehnoloogia ettevõte Monsanto Company. Monsanto on samaaegselt maailma suurim glüfosaadi (mida ta turustab herbitsiidi Roundup nime all) kui ka geneetiliselt muundatud seemnete tootja. Monsanto on arendanud korduval umbrohutõrjel taimemürgile Roundup vastupidava maisi. (Pidevalt mürgiga pritsitud mais on aga inimesele, loomale ohtlik).

USA kogemusele viidates väidetakse, et GM-toit ei saa olla kahjulik: haigestumisi pole täheldatud. Kuid ei teata, mis ajast ja kui palju on söödud GM-toitu. Niisuguseid mõjusid saab avastada ainult toidu ohutust põhjalikult ja pikka aega hinnates.  Ka DNA funktsioneerimise mõistmisel ei arvestata molekulaarbioloogia uusi teadmisi, mille kohaselt oluline osa DNA talitlusest avaldub kvanttasemel, mistõttu ei saa ette näha ja mõista GMOde summaarset mõju ei tervisele ei keskkonnale.

( Siinkohal kordan veel, et GM toidu ohutust on vähe uuritud: üks olulisi põhjuseid on, et igasugune GMOde kriitika võib rikkuda teadlase karjääri, eriti USAs).

Ebateaduslik kontrollimeetod

Suurettevõtete mõjutuse tõttu otsustasid omal ajal nii USA, ÜRO põllumajandusorganisatsioon (FAO) kui ka Euroopa Liit loobuda toidu ohutuse rangest kontrollist. Peeti piisavaks, kui GM-taim sarnaneb üldjoontes oma loodusliku vastega.

Teadlaste vastuseis

PSRAST (Physicians and Scientists for Responsible Application of Science and Technology) on rahvusvaheline teadurite ja arstide organisatsioon, mis koondab üle viiekümne professori ja pädeva uurija, üle 200 teaduri maailma ülikoolidest. Eesmärk on vaidlusi tekitavate GMOde mitmekülgne analüüs.
PSRAST on  koostanud avaliku kirja kõikidele maailma valitsustele. Kirjale, kus selgitatakse, et ülal mainitud üldjoontes loodusliku vastega sarnanev printsiip ei ole teaduslik, on alla kirjutanud üle 200 teaduri vastavatelt asjakohastelt erialadelt.

“Oleme geneetilise ekvivalentsi printsiipi kritiseerinud algusest peale ning teavitanud sellest valitsusi kogu maailmas ja Euroopa Komisjoni.” Viimastel aastatel on geneetilise ekvivalentsi printsiipi eitanud Kanada Teaduste Akadeemia ja Inglismaa Arstide Assotsiatsioon.

EL seadused lubavad Euroopa Komisjonil ja ministrite nõukogul teha otsuseid ka uurijate nõuandeid arvestamata. See on üks EL nõrkusi, mis peegeldab ärihuvide mõju.

Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest.

GM-tootena tuleb märgistada kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMO(de)st, kui toode sisaldab GMOsid üle 0,9%. (Ka Venemaa kiitis heaks seaduseelnõu, mille järgi tuleb GM toit eraldi märgistada ainult juhul, kui GM osa ületab selles 0,9%). USA-s GM- toitu ei märgistata, GM-soja, -mais ja -raps, on pidevalt müügil.
Eestis tuleb GMO sisaldus pakendil märgistama ka siis, kui GM õli on kasutatud nt. pagaritoodetes.
Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi, Eestis neid pole. Kasvatamise reeglite eesmärgiks on  et saaks kasvatada nii geneetiliselt muundatud taimi kui tava- ja mahepõllumajanduslikke taimi nii, et tava- ja mahetaimed ei saastuks.

GM-taimede kasvatamisega väikeses Eestis kaasneks keskkonna geneetiline saastumine, mida oleks raske ära hoida. Nii on juba juhtunud USA-s ja Kanadas, kus GM-taimi on leitud maheviljeluse põldudel.

(Nõudlus mahetoodete järele on viimastel aastatel suurenenud 20–30 protsendi võrra, ületades pidevalt toodangut. Seejuures võivad mahetoodete hinnad olla kaks kuni kolm korda kõrgemad kui tavatoodetel).

GM-taimi Eestisse ei tohiks lubada. Sellise otsuse eest peaksid hoiatama peale GM toidu ohutegurite ka uute viiruste tekke oht ja hüpoteetiline mullaökoloogia rikkumise võimalus.
Uurimised on näidanud, et GMO-geenid levivad sama liiki looduslikele taimedele kui ka sugulasliikidele, kaasa arvatud umbrohud. Kontrollimatu GMO-saastumine võib ajapikku laialdaselt levida.

Selle arutelu peale mõjub külma dušina:
Juhan Haravee, 10. märts 2014, 07:00, “Digi Õhtuleht” artikkel
Eesti toetab USA geenmuundatud maisi kasutamist Euroopas
“Eesti on põllumajanduse mõttes silmakirjalik riik,” tõdeb endine riigikogu liige Marek Strandberg, püüdes mõista, miks Eesti toetab Euroopa Liidus GM organismide levikut.

11. veebruaril hääletasid riikide esindajad Euroopa Liidu nõukogus, kas lubada USA firmas DuPont Pioneer väljatöötatud GM maisisordi number 1507 kasutuselevõttu Euroopas või mitte.

Eesti esindaja toetas ookeanitaguse suurfirma püüdlusi ja hääletas loa andmise poolt. 19 liikmesriiki 28st olid selle otsuse vastu. Eesti oli 9 riigi seas, kes seda otsust toetas.  ELi reeglistiku kohaselt läheb otsustamisjärg Euroopa Komisjonile.

“Geneetiliselt muundatud mais number 1507 on välja töötatud selleks, et anda taimele kindlate kahjurite puhul vastupanuvõime,” selgitab Eesti otsust keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Kristel Järve. Kas ta on ikka piisavalt pädev nii otsustama?
Enne kui otsustada, peaks uurima ka medali teist külge. Lisasin ülevaate manusesse Eestimaa Looduse Fondi brošüüri “Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid” (2006 a.),
mille väljaandmist on toetanud seesama Euroopa Liit.

Kui Eesti kiidab heaks, siis Leedu tõrjub GM toitu ja põllukultuure.
Leedu keskkonnaminister keeldus väljastamast luba GM rapsi kasvatamiseks Klaipeda lähedal avapõllul teaduslikul eesmärgil.
Ka varem on Leedu võimud tõrjunud GM põllukultuure – ei antud luba GM kartuli põllukatseteks.
Oma otsuses tugines Leedu keskkonnaminister GMOde kontrollkomitee ja tervishoiu- ja põllumajandusministrite eitavatele soovitustele.

Leedu üldsus on geenmuundatud toidu suhtes skeptiline – 69% ei kasutaks elanikkonnast geenmuundatud toitu. 63% elanikest ei poolda geenmuundatud taimede kasvatamist Leedus ning 58% arvates peaks need üldse keelustama. Geenmuundatud taimede kasvatamist toetas vaid 17% küsitletutest.

Rohelised soovivad GMOvaba põllumajandust. Regioonidel ja riikidel peaks olema õigus GMOd keelata. Hädavajalikud on ranged reeglid saastamise vältimiseks.

GMOd ja toidu ohutus

Üha koguneb uusi andmeid, mis suurendavad kahtlusi GMO väärtuse ja ohutuse kohta, nii toiduna kui ka keskkonna suhtes. Vaatleme mõningaid neist märksõnade tasemel (täpsemalt saab selgust viidetest laiale huviliste ringile referaadi lõpus).
Maailmakuulus Inglise toiduuurija Árpád Pusztai pidi loobuma oma tööst pärast esinemist BBC televisioonisaates, kus ta teatas, et GM-toidutaimede ohutuse kontroll ei ole piisav. Oma uurimistöös oli ta selgitanud, et teatud GM kartul on kahjulik rottidele.
Pusztai oli esimene tippuurija kes julges kritiseerida GM toitu, kahjustades  USA ettevõtete GMO-kampaaniad. Paljudel tekkis umbusk nende teadurite vastu, kes väidavad, et GM-taimed on ohutud.

GM mais võib põhjustada vähki
Prantsusmaa valitsus andis käsu uurida, milliseid ohte tervisele peidab endas GM mais. Normandias asuva Caeni ülikooli uuring näitas, et geenmuundatud maisi ja vähi vahel on seos, edastab AFP.
Kaks aastat kestnud uuringu raporti avaldas USA väljaanne ‘Food and Chemical Toxicology.’
Uuringu tulemuste avaldamine tekitas Prantsusmaal diskussiooni toiduainete turvalisusest. Väljaanne ‘Nouvel Observateur’ avaldas artikli pealkirja all «GM toiduained on mürk!»
Teine, 2010. aastal avaldatud uuring näitas valgete vereliblede arvu kasvu ja punaste langust, veresuhkru taseme muutusi jne. GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks.
Prantsuse valitsus andis käsu edasisteks uuringuteks. Pikemaajaliseks eesmärgiks on nõuda GM maisi müügi keelamine Euroopa Liidu aladel.

GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse. Kuidas see mõjutab organismi talitlust? Kas sama on võimalik ka teistel organismidel?

GMO-de varjatud kasutamine toidus – loomasöödas
Suurfarmides söödetakse loomi geneetiliselt muundatud soja sisaldava jõusöödaga. Praegu ei mainita loomsete toiduainete – munad, piim ja liha – puhul, kas loomi toideti geneetiliselt muundatud taimedega.
GM-taimed sisaldavad tihti rohkem mürkaineid, millele need taimed on umbrohutõrje jaoks immuunseks muudetud.

MTÜ Ethical Links juhatuse liige ja aastaid liikumise «GMO-vaba Eesti» eesotsas töötanud Nastja Pertsjonoki sõnul süües ei ole meil võimalik kindel olla, kas ja kui palju leidub selles GM-kultuure. “Maailma sojasaagist on 70% geneetiliselt muundatud. Söögilauale satub GM-soja paljude toiduainetega. Erinevad hakklihad poes sisaldavad soja kuni kolmandiku. Rääkimata broileritest, sigadest ja veistest, kelle liha on kasvanud sojasöödaga. Pakenditelt võib sojalisandeid välja lugeda majoneesist šokolaadini.”

GM-taimede võimalik mõju keskkonnale

Kui GM-taimed on kord loodusesse viidud, võivad nad levida ja paljuneda erinevatel viisidel ka siis, kui taime enam ei kasvatatagi. Oxfordi ülikooli zooloogia instituudi juhtiv professor Alan Cooper: “DNA võib mullas püsida tuhandeid aastaid. Keegi ei tea, millist mõju see DNA võib kunagi avaldada.”
PSRAST i juhtnööride järgi GM-taimi tuleb hoida kindlalt suletud laborites seni, kuni nad on põhjalikult läbi uuritud.

GM-taimed võivad luua uusi viirusi. Iga GM rakk sisaldab viiruse ja bakteriaalse DNA kombinatsiooni (mosaiigi), mis võimaldab võõra DNA viimist algraku DNA koosseisu (vektor-DNA) võimendades lisatud geeni mõju (promootor-DNA). Niisugused DNA-mosaiigid on igas geneetiliselt muundatud organismis.
(Seda fakti geenitehnika propageerijad tavaliselt ei nimeta. Öeldakse, et lisatakse “soovitud” geen).
Kuid viiruse geenid võivad ümber kombineeruda siis, kui GM-taim nakatub mõne taimeviirusega.

Biotehnoloogiaettevõtete eksperdid muidugi tunnistavad seda võimalust, kuid nendivad, et uue ohtliku viiruse teke sel teel on ebatõenäoline.

Ent epideemia võib puhkeda ainsast viirusest.

Dr. P. J. Dale Euroopa juhtivast John Innes’i instituudist seletab: ”Üks probleemidering on eriomane just GM-taimedes sisalduvatele viiruslikele transgeenidele. Nimelt on võimalik GM-taimede supernakkus teise viirusega.” GMO võib viia uute mikroorganismide ja viiruste tekkeni, mille mõju keskkonnale ei ole teada.

Katseliselt on kindlaks tehtud, et DNA võib üle kanduda GM-taimelt bakteritele, aga selle mõju mitmekesisusele ei ole uuritud, kuna loodud teadlaste töörühmas USA tuntud mullaökoloogid ei julgenud osaleda, sest kartsid välja astuda geenitehnoloogia vastu.

Mulla degradeerumise oht on tõusnud, umbrohutõrje kahjustab mulla mikrofloorat, kasulikke putukaid. Kahjuriresistentsete kultuuride mõjul on kujunenud välja neile vastupidavad kahjurite rassid (nt. kahjuriresistentse puuvilla massrüüstamine mähkuri poolt 2002. aastal India osariikides).
(Grammis elusas mullas leidub ca tuhat liiki mikroorganisme, milledest oleneb mulla viljakus).

Suurbritannias tehtud uurimuse kohaselt mõjub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele. Tolmeldajad putukad ei tee vahet GMO ja tavakultuuri vahel. Siire toimub ka mullaorganismidele.
Mehhikos, kus GMOd pole lubatud, avastati 2001. aastal, et 95 % maisist on GMOga saastatud. Põhjuseks peetakse asjaolu, et naaberriik USA kasvatab GMO-maisi. (GMO organism on kahjurikindlam, võib ta hakata looduses levima, tõrjudes välja kohalikke liike).
Põhja-Ameerikas on herbitsiiditolerantne raps muutunud umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest varisenud seemnest tärkavad järgmise kultuuri sees uued taimed, mille tõrjumiseks on vajalik kasutada veelgi ohtlikumaid ühendeid. Päevalille lähisugulastest umbrohud on oma suurema viljakuse ning ohtra seemnesaagi tõttu muutunud ohtlikeks umbrohtudeks mitmes USA osariigis.

Umbrohutõrje ja putukamürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul suureneb, neid võib rohkem mürgitada, et oleks vähem umbrohtu. Kuid teisest küljest jälle tugevdatud umbrohutõrje soodustab tõrjevahenditele resistentsete umbrohtude väljakujunemist.
Pestitsiidigeeniga taimed toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine.

Kas praegu nõutavad põllumajanduskemikaalide ja GM taimesortide ohutusuuringud on ikka piisavalt põhjalikud?
Parim, mis jätkusuutliku arengu tarvis saaks teha, on suurte GMO-vabade piirkondade moodustamine.
—————————————
Referaadi koostamisel kasutatud lingid ja artiklid, milles leidub lisamaterjali, mis põgusas kirjanduse ülevaates (referaadis) ei kajastu.
(Kirjanduse nimistu on valitud võimalikult lihtne, et oleks arusaadav laiale huviringile – üks elukestva õppimise minivorme).

Dale, P. J. et al 1998. Detection of Risks Associated with Coat Protein Transgenics’. – Foster, G. D. Taylor, S. S. F (editors). Methods in Molecular Biology: Plant Virology Protocols: from Virus Isolation to Transgenic Resistance. – New Jersey, Humana Press Inc. 81: 547–555.

Dr. J. Craig Venter, Time’s Scientist of the year (2000). – “The Genome Warrior”. The New Yorker Magazine, June 12.

United Soy Republics. The truth about soy production in South America.
2007.

Jeffrey Smith. Genetic Roulette
The Documented Health Risks of Genetically Engineered Foods
Yes!Books, 2007

Traavik, T and Lim, L.C. (2007) Biosafety First – Holistic Approaches to Risk and Uncertainty in Genetic Engineering and Genetically Modified Organisms
Tapir Academic Press Trondheim ISBN 978-519-2113-8

Terje Traavik ja Jack Heinemann : Genetic Engineering and Omitted Health Research: Still No Answers to Ageing Questions, 2007.

Opposing Genetic Engineering in New Zealand (and around the world)  by Bill Christison
Auckland, New Zealand

http://www.globalissues.org/issue/188/genetically-engineered-food

http://epl.delfi.ee/news/melu/geenmuundatud-toit-jaab-maitseasjaks.d?id=66831911

http://www.foodfirst.org/pubs/backgrdrs/1998/s98v5n3.html

http://www.psrast.org/faonowohu.htm

http://www.psrast.org/eudircom.htm

http://www.ers.usda.gov/publications/aer810/

http://novaator.ee/ET/meditsiin/umbrohumurk_ja_geenmuundatud_mais_tekitavad_vahki/

http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10497/Geneetiliselt-muundatud-organismide-poolt-ja-vastu

http://www.annaabi.ee/gmo-plussid-ja-miinused-o.html

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/27046/leedu-torjub-geenmuundatud-toitu-ja-pollukultuure

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/27614/venemaa-leevendas-noudeid-geenmuundatud-toidu-margistamisele

http://elu24.postimees.ee/979198/geenmuundatud-mais-voib-pohjustada-vahki

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/toitumisspetsialist-geenmuundatud-toit-pohjustab-vahki

http://www.gryyne.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=189:ohutu-mitmekesine-ja-usaldusvaeaerne-toit&catid=1:latest-news&Itemid=50

http://sites.google.com/site/jackheinemann/Home

http://www.lasojamata.org/node/91

http://www.biosafetyafrica.net/portal/

http://www.biosafety-info.net/pubart.php?pid=34

http://biosafetyafrica.net/portal/index.php?option=com_content&task=view&id=94&Itemid=1

http://www.twnside.org.sg/title2/biosafety/bio07.htm

http://www.alternet.org/story/46162/%20

http://www.iher.org.au/

http://www.eko.org.ee/gmo/

http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=401&Itemid=55

http://toidukeemia.weebly.com/gmo.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Genetically_modified_crops

http://en.wikipedia.org/wiki/Genetically_modified_food_controversies

http://en.wikipedia.org/wiki/Genetically_modified_food

http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_genetically_modified_organisms

http://www.pealinn.ee/?pid=132&nid=11480&lang=5

http://www.globalissues.org/

http://www.globalissues.org/issue/188/genetically-engineered-food

http://www.globalissues.org/article/197/ge-food-links

http://www.foe.co.uk/campaigns/natural_resources.html

Referaadi koostas laiale huviringile Reet Priiman, PhD, osalenud 2013 –2014 mitme, sh. ka antud referaadi teemaga otseselt või kaudselt seonduvas e-täiendõppes ja saanud vastava tunnustuse (Official recognition for your achievement) erinevatest  ülikoolidest.  Mõned  antud teemaatikaga seonduvad näited:

Genes and the Human Condition (From Behavior to Biotechnology)
Raymond J. St. Leger and Tammatha O’Brien
Nov 4th 2013

Epigenetic Control of Gene Expression
Marnie Blewitt
Mai 14th 2013

How to Change the World
Michael S. Roth
Jan 20th 2014

Bioelectricity: A Quantitative Approach
Roger Barr
Feb 4th 2013

16. märts, 2014